Euroopa kultuuripealinn 20. augustil 2010

Organisatsioon ja ajalugu

Kultuuripealinna Eesti-tuuri lähetusel, taasiseseisvumispäeval 2010 

Eesti Vabariigi taassünniga 20. augustil 1991 lõppenud laulev revolutsioon oli niihästi nime kui ka ideelise sisu poolest kultuurirevolutsioon. Me tahtsime saada oma riigis peremeheks, eelkõige oma kultuuri tegijaks.

Tallinnast saab 2011 Euroopa kultuuripealinn. Siis me tantsime, laulame, maalime ja näitleme Euroopale. Kuid minu sügavat veendumust mööda on veelgi tähtsam küsimus: mida Tallinn kultuuripealinnana annab Eestile, teeb ära Eesti heaks? Ärgem unustagem, et Euroopa kultuuripealinn oleme ainult üheks aastaks. Aga Eesti pealinn on Tallinn olnud siiamaani ja jääb selleks ka pärast.

Kultuurirevolutsioonis taasiseseisvunud Eesti tundis siiamaani puudust õigest siseriiklikust kultuurisuhtlusest. Igaüks ajas tublilt oma kandis oma asja, korraldas kohalikke üritusi, kuhu kaugemad kaasmaalased, ka Tallinnasse saabunud väliskülalised, sattusid harva ning juhuslikult. Polnud mingit ühtset Eesti linnade kultuurikava, terviklikku Eesti kultuuriaastat. Kohalikul kultuuril puudus mõtestatud arenduse perspektiiv.

Aastal 2011 üheskoos Euroopa palge ette astudes oleme kutsutud endilt küsima: mille poolest on igaüks meie Eesti linnadest eriline? Millega me eristume üksteisest? Ja mille poolest igaüks meist on teistsugune ning huvitavam kui kõik ülejäänud linnad Euroopas?

Tallinna saades Euroopa kultuuripealinnaks otsivad Eesti linnad täna viimaks üheskoos oma eripära. Püütakse välja töötada oma kuvandit ja leida oma kultuurielu dominanti. Tore on näha, et selleksTallinna algatusel ellukutsutud Euroopa Kultuurilinnade Liit Eestis julgustab oma isedust otsima, julgustab kultuuriaastal üksteist toetama ja tutvuma lisaks Tallinnale ka Haapsalu, Türi, Paide, Rakvere, Jõhvi, Sillamäe, Narva, Narva-Jõesuu, Pärnu, Suure-Jaani, Tõrva, Viljandi, Tartu, Elva, Otepää, Valga, Võru, Põlvaga...

Täna algab kultuuripealinna tuur Eesti linnades, et võimalikult laialt tutvustada tuleva aasta kirjut kultuuriprogrammi. Ent meie ülesanne ei saa seisneda üksnes rikkaliku eeskava kokkuseadmises ja ettekandmises. Meie nähes sünnib midagi Eesti ajaloos enneolematut – üksteist üldpildis täiendavate ja rikastavate Eesti linnade kultuurikommunikatsiooni võrgustik. Me muudame Eesti kultuurikaarti – see on vaieldamatult Tallinna kõige suurem, kõige jäävam saavutus Euroopa kultuuripealinnana 2011.

Toomas Vitsut